Magasin täna hommikul tõeliselt kaua. Ärkasin alles kell kaheksa ja lahkusin kodust kella kümne paiku. Pidime täna Jonasega tegema taustauuringut oma Samsö reisi ja kolmanda ülesande jaoks. Lõppkokkuvõttes istusin aga koolis üsna ilmaasjata, sest kui ma kella nelja paiku koju jõudsin, ei olnud meil ikka veel teemat. Küll aga oli Jonasel edukalt täidetud järgmise semestri vahetusüliõpilaseks mineku ankeet ja ta oli ka ühele klassikaaslasele julmalt külge löönud. Meie kaks rühmakaaslast Europe in the World rühmast on aga ilmselt kaks kõige laisemat inimest kogu pundis, sest nad ei teinud täna absoluutselt mitte midagi. Nii me siis sõidamegi homme kolmeks päevaks saarele tegema tööd, mille teemat meil ei ole. Lahe. Või ka mitte. Tegelikult oli meil üks idee täitsa olemas, aga Samsö veebitele jaoks me seda teemat kasutada ei saa, sest üks grupp juba teeb seda. Ehk aga ehk õnnestub meil kolmas ülesanne teha sellest, kuidas kõrgete elektrihindade juures odavamaid vahendeid otsides on samsölased läinud nii meeleheitele, et kasutavad lehmapiima soojust oma majade kütmiseks. Njaa. Moodne energiamajandus.
Õhtul tuli Mikaela meile külla ja Hana tegi süüa. Igati õdus õhtu oli. Vaikselt hakkavad välja kooruma ka viimaste partneritega tekkinud lahkhelid ja alati on hea, kui keegi su kurtmised ära kuulab. Seda me siis täna õhtul kolmekesi tegime. Avastasime ühiselt, et meie hollandlastest kursakaaslased (kaks üsna edevat tüüpi) on nii esimese kui teise ülesande tegemise ajal suutnud oma paarilise vaid välja vihastada. Mikaelal on olnud üüratu rõõm töötada nende mõlemaga ja ta ei ole absoluutselt rahul. Ma ausalt öeldes ei süüdista teda, sest neil kuttidel pole ajakirjaniku tööst aimugi ja üks neist on avalikult öelnud, et ta isegi ei taha ajakirjanikuks saada. Nojah siis...mis sa sellisega ikka teed?
Nüüd kobin aga magama ära, sest homme hommikul tuleb hiljemalt kell viis ärgata. Läheme hommikul väga vara bussi peale, et siis tund aega praamiga Samsöle sõita. Kui ma kaks päeva levist väljas olen, siis ma ei ole tingimata kuskil kogemata kombel traagiliselt hukka saanud, vaid kükitan mingil jumalast hüljatud taaskasutatavast energiast pulbitseval saarel, kuhu moodsa maailma inimesed sõidavad tuuleveskeid ja päikesepaneele vaatama. Energiaturism ruulib. Ma lähen nüüd kontrollima, kuidas täpselt on minu voodi taastuvenergia tootmisega seotud. Mul on tunne, et avastan täna öösel nii mõndagi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar