Täna kraamisin ühikas vannituba. Rõve on selle kirjeldamiseks õige sõna. Võtsin nimelt dušši äravoolu lahti, et sealne filter juuksekarvadest puhtaks teha. Pärast pidin ruumi pool päeva tuulutama, et seda rõvedat haisu välja saada, mis selles torus pesitses. Hea uudis on see, et nüüd on vannituba puhas ja lõhnab enam-vähem normaalselt. Homme pesen põranda ja seinad lavendlilõhnalise puhastusvahendiga üle, siis peaks veel paremini lõhnama.
Üksinda on suht imelik kodus olla, sest suurt midagi teha ei ole. Süüa teha oli ka veider, sest kui oled harjunud köögis ka kellegi teisega arvestama, siis on üksi kokkamine kuidagi kummaline. Ruumi oli palju.
Homme peaks Bazaari juurikaid ostma minema ja kohe kindlasti võiks velotrenažööril järjekordsed 20 km maha sõtkuda. Eks õhtul näeb, kas selleks jaksu on. Täna õhtul olid esimesed viis kilomeetrit eriti rasked, aga ülejäänud viisteist tulid tunduvalt lihtsamalt. Mõtlesin algul ikka tavapärase 5+5 sõudmise ja rattasõidu teha, aga ei olnud absoluutselt tuju kätega tööd teha. Andsin siis selle asemel jalgadele valu. Tunne on nüüd juba hea. Peaks endale rattakindad ostma, siis oleks sõudmine valutum (mul on peopesad juba villis).
Igav on.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar