Väljas on nii ilus ilm, et toas istuda on lausa patt. Ilusate ilmadega üheaegselt on saabunud aga ka kevadväsimus, mis sunnib sind aknalaual istuma ja igatsedes õue vaatama, aga keelab soovile järele anda ning tõepoolest paljajalu murule joosta. Selle asemel, et väljas päikese käes peesitada, istun toas ja teen neljanda ülesande jaoks uurimistööd.
Meil on kõik kokkulepped olemas. Kui hästi läheb, siis saame juba homme kogu materjali kätte ega pea rohkem filmima minema. Siis jääb meil vaid üle vaid esmaspäeval monteerima hakata. Tähtaeg on neljapäeva hommikul, nii et see tõotab õnne korral vähemalt ühte vaba päeva järgmisel nädalal. Ainult positiivne.
Pärast seda on aeg juba lõpudokumentaali tegemiseks. Iga päev tuleb keegi lagedale uue ideega ja meil oleks tarvis kaheteistkümnekesi maha istuda ning vaadata, kes kellega gruppi võtab, sest meil on piiratud arv tehnikakomplekte ja kõigil dokumentaali üksinda teha ei ole võimalik. Mul hetkel täpsem plaan tegelikult puudub ka, sest ootan homset, mil peaks selguma, kas ma sain sellesse projekti, kuhu ma kandideerisin, või mitte. Loodan, et vastus ka tuleb homme nagu lubatud. Ma loodan, et ma saan sinna. Te ei kujuta kohe ettegi, kuidas ma seda loodan.
Aga enne tuleb väsimusest üle saada. Ma ei tea, kas mu keha üritab mulle märku anda, et mul on mingi terviseprobleem, mida peaksin ravima hakkama, või on asi tõepoolest kevades, aga ma olen nii väsinud. Kell on alles üheksa kandis, aga ma olen juba valmis põhku pugema. Ehk olekski arukas seda teha, sest homme tuleb pikk päev.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar