27 detsember 2007

Indeed...fine...genau...

Mul oli tegelikult enne isegi mingi mõte, millest kirjutada, kuid nüüd on see läinud. Ega ma ilmaasjata ei räägi, et olen nagu see sinine kala. Yeah.
No ei saa endast aru. Kuidas saab käia ilmas ringi nii, et sa midagi ei taha? Süüa ikka tahaks ja vahel magada ka, aga midagi muud nagu ei taha. Kohati on sellised hood, kus mõtled, et see või teine asi oleks tore, kuid see ei ole sedamoodi tahtmine. Jah, ma soovin vahel kellegi kaissu pugeda ja sinna magama jääda. Jah, ma naudin kallistamist. Jah, ma astun kesköösel uksest välja, kui ma parasjagu mõtlen kellelegi midagi viia. Jah, ma teen lollusi, kui tahan. Jah, ma olen kõige korralikum inimene, keda tead, kui otsustan just sel moel käituda. Jah, ma olen jabur. Ja ma...
Ning just sel hetkel ütles Egert seina taga kõvasti "Indeed" ja kogu mu mõttelõng kadus käest. Miks te kasutate seda sõna? See on väike vastik sõna ja see jääb kummitama. Kas te siis ei tea? Kurjaks ajate mind selle sõnaga. Mul ei oleks tema vastu midagi, kui ta niimoodi külge ei jääks. Oeh. Ja see kuradima "Fine". Mis värk sellega on? Mida see tähendab, kui keegi nii ütleb? See oleks nagu see sakslaste "genau", mida võib kõige peale öelda? Selgitage mulle nüüd, palun, keegi, mis värk on nende sõnadega!

Kommentaare ei ole: