Küll on tore, et ma vahel otsustan teha midagi äärmiselt veidrat. Olen ju vist ainult mina see, kes end keskööl riidesse topib ja kellelegi piparkooki viima läheb. Kui nüüd ausalt rääkida, siis tahtsin tohutult välja saada, lihtsalt jalutada. Kahjuks või õnneks ei ole ma aga selline, kellele meeldiks ilma mingi põhjuseta mööda linna ringi jalutada, kui mul just parasjagu mingit sellist tohutut soovi ei ole. Täna ei olnud. Olnuks ma maal, siis võinuks vabalt ka niisama metsas ringi tuiata, aga linnas mitte. Niisiis tuli võtta piparkook, et ma üldse leiaksin endale põhjuse, miks end liigutada. Ja mul on hea meel, et läksin. Piparkoogi kohaletoimetamine võttis vaid nelikümmend minutit. Vähem kui kolmveerand tundi mu elust. Kokku kulus kogu reisi peale umbes poolteist tundi, mille jooksul sain sellise jõulumeeleolu süsti et vähe ei ole. Ja ma tegelikult natuke loodan, et piparkoogi saaja ei ole öise äratuse pärast väga pahane. Ilme järgi otsustades ta väga ei olnud, aga kes teab, mis teisel jõulupühal kell 00:40 naeru taga peituda võib... Ilmselgelt peab ta mind natuke napakaks, aga seepärast ma ju olengi mina, et keegi teine nii vaevalt et teeks. Ja mulle meeldib nii. Tema sai piparkoogi ja mina jalutuskäigu. Võiks ju nagu rahule jääda.
Ega te ei kujuta vist ettegi, kui ilus täna öösel Tartu oli. Lumised tänavad ja vilkuvad foorid. Vaikus, mida aeg-ajalt katkestas liiklusmüra. Sadas laia pehmet lund. Tõeliselt ilus. Sellised peaksidki jõulud olema... Ma ilmselt ei oskaks seda ka kahetseda, kui poleks öösel välja läinud, kuid isegi kui lumi püsib hommikuni, siis tean, et mul ei oleks iial sedasama tunnet, mis tunnike tagasi mööda Riia maanteed kesklinna jalutades ja jõulutuledena vilkuvaid kollaseid fooritulesid vaadates. Lihtsalt maagiline. See käik muutis mu jõulud jõuludeks...
Kas pole tore, et ma selline imelik olen?!
1 kommentaar:
On, see on meeletu kallis, et sa nii he aoled. teistmoodi ei tahaksi, siis poleks enam huvitav. Täpipealt selline peadki olema. keksköine piparkoogi ekspress!
Postita kommentaar