Vahel on raske valida selle vahel, mis oleks õige ja mida tahaks. Tore on, kui need kaks juhuslikult ka kokku langevad, kuid mina olen vist sedasorti loom, kes suudab alati homonüümide asemel pigem antonüümid valida. Jama sellega kui palju. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
Eile õhtul läksin töölt otse Laura juurde verivorstirallile. Verivorsti ei saanud, küll aga sain kausist kartulisalatit süüa, kusjuures kahvli pidin endale ise puhtaks pesema. Päris lahe. Veidi pärast minu saabumist otsustasime liikuda palatisse number kuus. Mõeldud-tehtud. Ken, Annes, Siim, Madis, Kati, Laura ja ühika nurgal meiega liitunud Kadri kaasa ning liikusime kõik koos Statoili jooke ostma. Juhin tähelepanu faktile, et minu rahakott oli kodus laua peal, sest ma olin selle kuhugi pärapõrgusse pistnud kui päeval üüriraha üle kandsin, ja Mehis oli pidanud seda otsima, sest olin suht paanikas. Õlled-siidrid kaasas, Ken kadunud, jõudsimegi kohale. Mehis teatas suht varakult, et viskab inimesed kella ühest välja. Nojah siis. Ma hakkan ka nii tegema, pidage seda meeles! See aga meid ei seganud. Rüüpasime vaikselt igaüks teise pudelist ja otse loomulikult mängisime Jungle Speedi (daaaaaah). Olin õige pea suhteliselt õnnelikus olekus (palun mitte ajada sassi minu õnnelikku ja purjus olekut) ja tegin igasugu lollusi. Vabandust teie, kellele ma msn'is midagi ütlesin. Ei olnud päris mina. :D Veidi pärast ühte liikusime välja. Enne seda demonstreerisid Annes ja Kadri oma mehelikke oskusi ning aitasid mul saapalukud kinni tõmmata. Tõeliselt šarmantne neist. Ja välja. Jõudsime Pattaya nurgani ja siis tuli kuttidele meelde, et ma võiks mingid mängud kaasa võtta. Ok. Liikusime siis Kadriga tuppa tagasi. Uno ja Jungle kaasa ning lipsti välja tagasi.
Et Laura oli õhtu otsa rääkinud midagi sellest, et Zavood on kinni pandud, läksime seda müüti murdma. Kohale jõudes nägime loomulikult, et koht on as opened as ever. Myth busted. No vahepeal jõudsime muidugi ka Statoilis uut jooki toomas käia, kõige suuremat ristmikku kui külavaheteed ületada ja (abi)politseinikele kainet nägu teha. Siis oli nali möödas. Laura tahtis koju ja sinna ta ka läks suhteliselt kergel sammul, sest kivi oli südamelt ära veeretatud. Veensime siis Siimu, et too meiega Madise juurde tuleks. Ja pärast pikka kaalumist ta seda ka tegi. Kuuekesi ritta ja hakkasimegi Jalaka tänavale minema. Madis ütles, et see on tunni aja tee. Me oleksime kiiremini saanud, kui mõned meist (ei olnud mina ja Siim, sest me käisime eespool ja meie käes ei olnud ei pakki ega pudelit) ei oleks aegajalt väikeseid joogipause teinud. Njah. Siis tuli minul kabanossiisu. Seni kuni teised edasi liipasid, käisime siis Siimuga Statoilis ostlemas. Valisin Frankfurteri (ikkagi viis krooni odavam ju). Jõudsime teistele suht normaalselt järele ja siis patseerisime kuuekesi Madise crib'i. Lõplik aeg Zavoodist sinna - fanfaarid palun - tund ja kolm minutit. Ma ju ütlesin, et oleksime kiiremini jõudnud.
Seal olles mängisime Unot ja jõime. Jep, olin suhteliselt joogine. Millalgi poole viie kandis otsustasime Annese ja Siimuga lahkuda. Tüdrukud kinnitasid, et jäävad sinna. Ok. Madis küll ütles, et esimene buss läheb 5:04, aga ikkagi. Annes, Siim ja suhteliselt ebakaine mina patseerisime siis tagasi. Rääkisime igasugu tondijutte (seda eriti kalmistust möödudes) ja lennujaamaseiklusi. Siis tahtis Siim raudteeülesõidul tingimata oma tossupaela siduda. Lubasime tal seda teha. Riiamäele jõudes avastasin, et mul on hirmus pissihäda. Poisid soovitasid tungida sinnasamma põõsastikku, kus Kati ja Kadri varem käisid, kuid ma otsustasin kannatada. Hansakeskuse juures (umbes) sõitis meist mööda see 5:04 minema pidanud buss. Me olime päris kiired, kas te ei leia!? Sealsamas läksime siis ka lahku. Annes ja Siim liikusid kumbki oma ühikasse ning mina ja mu pissihäda suundusime lähima tualeti poole, st koju. Käitusin nagu mingi hullumeelne terve tee kaupsi juurest Linale. Kõndisin ebaloomulikult pikkade sammudega ja kinnitasin endale (kõva häälega), et jõuan küll veel kinni hoida, näen juba kodu, ei tohi veel pissida jms. Päris hea töö tegi ära bioloogiline mõtlemine - eks ikka aitab see, kui keskenduda meenutamisele, kuidas vedelik kehas liigub (bioloogiaõpetaja tütar ikkagi ju). Ei ole vist tarvis öelda, kuhu ma koju jõudes esimese asjana suundusin. Kui välisuks oleks lukus olnud, oleksin küll püksi pissinud. Õnneks oli uks lahti. Tualetist tulles avastasin, et poisid on palatis võtme ukse ette jätnud. Süda tilkus verd, kui koputama pidin. Pärast jälle kuula neid nõmetsemisi. Jõudsin vaid kaks korda koputada ja mõtlesin juba helistada, arvates, et kutid koputamist niikuinii ei kuule, kui Egert ukse lahti tegi. Suhteliselt piinlik oli. Aga ta tunnistas, et see oli tema enda süü, sest tema unustas võtme ette. Njah. Mehis nagu mölakas kunagi süüdistas hommikul muidugi veel Egertit. Jobu. Aga jah. Seda et...oli tore. Laurast ja tema seljavalust on kahju, aga muidu oli väga tore. Teeme teinekord jälle!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar