Täna hommikul võtsin sõrmest oma sõrmuse ja riputasin selle keti külge, mida ma juba pikemat aega ei kanna, riputasin mõlemad nagisse ja lasen neil seal nüüd seista. Mul on hea meel, et suutsin neist lahti öelda, sest mul ei ole just palju asju, mida nii kalliks pidada kui neid pidasin. Aga enam mitte. Nüüd on neil teine väärtus, hoopis teistsugune kui varem. See, et suutsin sõrmusest loobuda, näitab, et olen loobunud ka millestki muust. Nüüd lõpuks julgen ka iseendale naeratada ja öelda, et olen vaba.
Öeldakse, et enne uue alustamist tuleb vana lõpetada. Kehtigu see siis nii aastate kui kõige muu kohta. Mul lõpetamata asju enam ei ole. Vähemalt mitte selliseid, millega peaks kiirustama. Las need asjad olla, küll tuleb ka nende aeg...
2 kommentaari:
jah kallis, tuleb ka nende aeg. Ma tean mis tunne sul on..pean ka oma rahakoti korrastama, ehks ole näha kuidas see välja näeb
ai is sõuu praud of juu
Postita kommentaar