Ei ole ju võimalik, et olen rohkem kui 19 aastat käinud ringi silmaklappidega, nägemata kaugemale kui otse ette. Aga see tundub nii olevat, sest alles nüüd hakkan taipama, kui palju on väärt kõik need inimesed minu ümber. Teid ei ole palju, kuid te olete mulle olulised...
Samamoodi nagu ma ei arvanud midagi teiste lihtsatest tegemistest, ei teadnud ma, et ka minu jaoks lihtsaid asju, mida ma teie jaoks teen, hindate teie nii kõrgelt. Nüüd siis tean ja ma pean sellest lugu. Minu jaoks ei ole raske teiste heaks midagi teha lihtsalt tegemise rõõmust, seltskonna mõttes. Ma loodan, et see on nii ka teie jaoks. Mulle meeldis istuda raamatukogus ja teha seda nõmedat äriplaani, kuigi sealjuures enda oma ärakustutamine oli natukene häiriv, aga mis sellest. Kooliasjad on osa minu tööst, osa sellest, mida pean niikuinii tegema ja mulle ei ole raske oma tööd teistega jagada, sest lõpuks ei ole minu konspektist mitte mingit kasu, kui sa ise ei õpi. Võin istuda poole ööni arvuti taga ja teiega koos teie projekte teha - see ei võta mul tükki küljest. Ja mida maksab mulle ka sinu uudisele pealkirja kirjutamine? Lõppude lõpuks on ju nii, et kui minust ei saa ajakirjanikku, siis pealkirjanik olen juba niikuinii...
Naeratage minuga koos, kui meil on tore, naerge, kui midagi imelikku teen, kutsuge mind korrale, kui mind on vaja manitseda ja ma olen õnnelik, et te mul olemas olete. Iga minu saladus ei pruugi olla saladus, mida ei saa teiega jagada. Enamikku neist saab. Iga minu kulmukortsutus ei ole teile mõeldud. Enamik neist ei ole. Iga naer ei käi teie kohta. Enamiku neist naeran teiega koos. Ja lõpuks - iga oma õnnelikku hetke ei ole ma teiega jaganud, kuid enamiku neist hetkedest teete õnnelikuks teie...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar