Teate, mida ma tahaks?
Tahaks jalutada läbi lumesaju mittekuhugi. Lihtsalt hulkuda ringi ja nautida olemise talumatust. Ma ei räägi olemise kergusest, sest minu jaoks see ei ole nii kerge. Tahaks rännata kellegagi koos täiesti tavalisi teid ja teha mittemidagi. Absoluutselt mitte midagi.
Tahaks, et keegi ka mulle kunagi tööle vastu tuleks. Lihtsalt niisama. Oleks tore.
Tahaks oma kodu, kus saaks lihtsalt olla nii, et keegi ei sega, või olla koos toredate sõpradega, keda su tuttavad ehk ei salli. Tahaks jalutada ringi nii, et ei peaks mõtlema sellele, kellele järgmisel ukselävel otsa võid joosta. Tahaks teha kohvimasinas teed, nii et sellele ei jää rõvedat kohvimaitset juurde. Saaks magada omaenda mõnusas voodis omaenda teki all omaenda kaisuga. Jah.
Tahan perekonda. Mitte, et mul seda veel vähe oleks, sest kohati on seda liialt palju. Tahan lapsi ja kohe. Nad võivad ju natuke tüütud olla ja mähkmevahetus on täitsa kurjast, aga üks naeratus lapse suul kaotab sellised mõtted vähemalt mõneks ajaks täielikult.
Tahan igasugu asju, kuid neid tahan kõige rohkem. Lihtsalt tahan...
On seda siis liiga palju palutud?
2 kommentaari:
lund ma sulle anda ei saa, sest talv pole seda oma hõlmade alt veel valla päästnud, aga jalutamine, hulkumine, ringiliipamine, hängimine (veel sünonüüme?)... ainult anna teada. võin kõndida nii tavalisi kui ebatavalisi marsruute mööda. Sõpruse silla alla oled kunagi juhtunud näiteks?
kusjuures. sa ei igatse liiga paljut. aga miskipärast võtab see kõik aega.
damn
Postita kommentaar