Mu blogi on draama peakontor ja haigete mõtete meka. Mu elu seevastu on bambus ja sellel on aadress, mida ma enam ei mäleta.
16 jaanuar 2008
"Kui nüüd kõik ausalt ära rääkida..."
...alustas iga kord Agu Sihvka ja astus absoluutselt iga kord ka ämbrisse. Good for him. Aga jah. Eile olin kaheksa tundi tööl ja silmad tahtsid mu lihtsalt tappa. Pimedus hakkab peale tulema või närib mingi põletik mu silmi seespoolt. Ei teagi kumb. Ehk mõlemad. Ühesõnaga jah - kella üheksa paiku hakkasin vaikselt juba töölt koju jõudma, kui maja nurga tagant astus välja Mehis, keda ma polnud selleks hetkeks juba mingi 26 tundi näinud. Ta teatas, et läheb naistesse ja tuleb alles ülejärgmisel hommikul, sest on vahepeal veel 24 tundi tööl. Normaalne. Soovitasin turvaliselt seksida. Ah ei, mida ma valetan - ma soovitasin ikka rajult seksida. Njah. Siis kobisin palatisse ja avastasin, et mitte midagi ei ole teha. Olin suhteliselt vässunässu juba, aga ei tahtnud ka niisama kopitama jääda. Selline tohutu tahtmine oli midagi teha, välja minna, pidutseda. Hankisin siis Kadrilt Reeda numbri, et temaga koos välja minna või midagi. Helistasin siis talle ja mingil kummalisel kombel ei paistnud tema helisev telefon teda absoluutselt häirivat. Tore siis. Selleks ajaks, kui ta ükskord tagasi helistas, olin ma jõudnud süüa ja mingi kakskümmend minutit Signega rääkida. Nii hea oli Signe häält kuulda. Kui ajastused klapivad ja meil piisavalt õnne on, siis ehk varsti trehvame ka. Kui Reet helistas, leppisime kokku, et ujun tema ühikatuppa ja siis mingil hetkel läheme Zavoodi ka. Sounded like a plan to me. Mõeldud-tehtud. Toppisin siis kogu oma vara mantlitaskutesse ja astusin Narva maantee poole. Kui ühikasse jõudsin, tegime Reedaga visiidi Kati ja Kadri juurde, kes õppisid sotsioloogia eksamiks. Ei hakanud neid pikalt segama. Loodetavasti läheb eksam neil ikka hästi. Reeda juures aga tutvusin Tiinaga, kelle kohta ma midagi muud ei teagi eriti, kui et pluus toimib. Punkt. Nad olid juba veidikene svipsis ja üritasid mind ka samasugusesse ülemeelikusse tujusse saada, nagu nad ise olid, ja seetõttu algas õhtu napsuga naiste terviseks. No neid napse tuli veel paar tükki ja lõpuks oli asi nii, et ma jõin nende tequila ära. Nojah siis. Aga ikkagi olin ma kainem kui nemad. Mingil hetkel saabusid Reedik (see oli vist ta nimi, aga võis vabalt olla ka midagi muud), Tiit ja Ott. Viimane pidavat muuseas Siimu toakaaslane olema. Novot siis. Küll see Narva mnt 89 ühikas on ikka väike. Tegime plikadega lollusi ja kutid vedelesid Reeda voodil ning libistasid vaikselt õlut, imestades kui imelikud me ikka oleme. Mingil hetkel oli nii, et me lõhkusime selle voodi lihtsalt ära. Ma siiani ei tea, mis täpselt juhtus. Mul oli selline mina-olin-puu-otsas-kui-pauk-käis tunne. Ei tea, mis need Reet ja Tiit seal otsa peal tegid. Fakt on see, et too ots, kus mina ja Ott istusime, jäi terveks (st jalg jäi alla). Siis algas voodiremont ja kui lõpuks selgus, et sellest erilist asja ei saa, peksis Reet meid välja. Viimane aeg Zavoodi minna. Tiina, mina ja Reet olime juba kohal, kui Ott ja Tiit ka lõpuks jõudsid. Otse loomulikult ei olnud mitte kuskile istuda ja suht nõmekas muusika mängis, aga ega tsikid end sellest segada ei lasnud ja tantsisid keset põrandat nagu meeletud kunagi. Mingil hetkel saime endale isegi laua. Aga seda pärast seda, kui olime kohanud Marti, keda ma nagu kuskilt teaks, aga ei suuda meenutada, kuidas küll. Ilmselt oleme temaga koos ennegi Zavoodis olnud. Point selles, et naersime vaese Mardi üle, kes lauajalgpallis lihtsalt täiesti haledalt põrus, ja lubasin tal lahkelt juua seda õlut, mille omanikku me teada ei saanudki. Ei no, aga ega mina ei keela - võta ja joo. Poole nelja kanti olin juba tõsiselt masendunud. Mitte midagi ei toimunud. No võtsime siis jalad selga ja Oti kukile ja tulime viiekesi palatisse. Istusime ja vaatasime digiTV'd. Tiidule andsime süüa ka. Ahjaa - selles mõttes viiekesi, et Tiina oli kuskile jalga lasknud ja teda asendas Mart. Millalgi enne kuute läksid Ott ja Tiit minema ning Reet ja Mart keerasid elutuppa magama. Seal nad nüüd siis on. Ja mina olen pesus käinud ja praktiliselt peaaegu enam-vähem valmis oma järgmiseks kaheksatunniseks tööpäevaks. Lahe. Lähen nüüd ajan oma diivanitudula jalgele.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar