Robustsetes kogustes lauamänge

Nüüd juba kaks õhtut järjest istume hulgakesi palatis ja mängime lauamänge. Eile siis ainult "Eestit", kuid täna ka "Aliast", mille Allar lahkesti kaasa tõi. Ja tegelikult vist ei peaks mängude nimesid jutumärkidesse panema, sest need on ju nimemalli järgi. Ja nüüd alustasime Tiinaga tõelist keelealast arutelu, kuidas mängude nimesid kirjutada. Oh, isver. See võib pikale venida. Lõpetame selle pigem varakult. Tehtud. :D
Aga kui tagasi õhtute juurde pöörduda, siis need on olnud tõeliselt meelelahutuslikud ja perverssed. Muidugi oleme nüüd ka hulga targemad, sest kes meist ei teaks Urmas Roobat tema kolme Taani meistritiitliga ega oskaks une pealt öelda Väikse Munamäe kõrgust, mainida jutu sees piiskop Albertit, kes oli III Liivimaa piiskop ja alustas Eesti vastu ristisõda, ning vaidleks vastu, kui keegi ütleb, et kopterilend Tallinnast Helsingisse kestab 18 minutit. Eluks vajalikud teadmised tõepoolest. Kui kõik need nüüd veel ka meeles püsiksid... Ja siis pooljuhuslikult pärast mänguvõitu aetud msn'i-vestluses sain teada, et Taavi teab vastust vist igale esitatud küsimusele. Olnuks need siis vaid spordialased, aga ei - ajalugu, varia ja muu. Temaga küll seda mängu mängida ei taha. Me saaks vist üsna kiiresti pähe. Aga samas võiks ju proovida. Naljaks oli see, et kui eile ei saanud ma kuidagi läbi spordiküsimustega, siis täna olid ahistajateks ajalugu ja kultuur. Ajalooküsimused on ka eriti haiged muidugi. Näiteks - milline maakond eksisteeris Eestis vaid aastatel 1783-1796? No öelge siis!
Ja siis see Alias. Kõige meeldejäävamad olid vist küll rõõmurõngad, aga mine sa tea. No vähemalt moodustasime Tiinaga võitmatu paari. Yeah, baby!
Tänast päeva iseloomustab veel muidugi suusatamine, mis pidi Egertile nagu katk olema, kuid mida Tiina palvel ikkagi vaatasime. No ei olnud väga põnev. Oleks tahtnud Veerpalut ka näha. Kahju temast kohe. Mae vajus suht alguses juba ära. Ei ole eestlastele hea hooaeg vist. Nii siis haarasidki norrakad ja itaallased ohjad enda kätte ja lõpusirgel oli kahe kõvema heitlus nii tasavägine, et tuli võtta fotofiniš. Mina siiski väidan, et võitis ikkagi just see norrakas, kes minu poolt vaadates parempoolne oli, aga mine sa tea. Sellest norrakast, kes kurvis kukkus on muidugi kahju, sest ma tean, mis tunne tal olla võib. Ülekannet vaadates ärkas minus muidugi taas vana suusapede ja ajasin siin mingit suusasideme kinnitamise juttu, aga õnneks taipasin suht ruttu ja jõudsin piisavalt kiiresti vait jääda. Ei ole vaja hakata neid aegu meenutama.
No ja siis peab mainima, et kaotasin täna oma viimase abikaasakandidaadi. Pagan. :D
Oh, isver küll. Kuulge, mehepojad, saage nüüd juba aru, et te ei ole midagi nii vastupandamatud, et iga sahmerdamine viib kohe mingite lootusteni. Mida peab ütlema, et seda selgeks teha?!? Olete küll toredad ja puha ja mõned teist on tõepoolest eriti armastusväärsed, aga kõik suudlused ja kallistused ei vii kohe selleni, et hakatakse midagi ootama. On olemas naisterahvaid, kes suhtlevad meesterahvastega tõepoolest suhtlemise eesmärgil (sic!). Selle jaoks oleks kohe eraldi postitust vaja ning ilmselt ma ka tekitan selle kunagi, aga hetkel ei viitsi seda korralikult selgitada. Ehk veel tänase päeva jooksul, ehk hiljem, ehk mitte kunagi. Eks näis.
Ja tõmbame otsad kokku hea kuuma tassitäie teega...