Või seda peaaegu. Palavik on ilmselgelt madalam kui eile õhtul ja enesetunne ka veidi parem. Minus on isegi veidi elu, kuigi igavus tahab tappa. Viimasest söögikorrast on möödas üle tunni ja kõik on ilusti sees püsinud. See tänane tärklisekokteil vist töötas. Aitäh, Lehtlad! Kurkide eest ka! Hommikul oli elutoas tõeline nugiseparadiis. Istus nugis kahe lehtla vahel, aasast ja ojast paremal ning vaatas vaikselt kohisevat pärnametsa. :D Nali naljaks.
Mannu on nüüd taas Viljandis ja loodetavasti ei teinud me midagi hullemaks. Mina istun siin ja vahin seebikaid, silmad veits hägused ja pea tuikamas, kuid siiski märksa elavam kui eile. Peaksin sessiks õppima, kuid selleks on silmad veel liialt hellad. Proovisin majandusega tegeleda, aga ei jaksa veel. Eks ma nädalavahetusel möllan. Otse loomulikult ootan külla Siimu, kellega koos saame enne eksamit veel hulluks minna. Ja teisi ka. Mitte hulluks minemise jaoks, vaid seltskonna mõttes. Igav on...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar