Ja kell neli hommikul vaatame me tenniseülekannet ja arutleme selle üle, kuhu selle niigi minimaalse seeliku alla mahub veel ka pall, mis seal ilmselgelt on.
Täna tekkis tunne, et Mihkel on tõsiselt võtnud nõuks iga hinna eest tõestada, et ta ei tule kunagi, kui teda kutsutakse. Ja siis see lause telefonis: "Miks sa mind ei teenindanud?" No ma isegi ei näinud teda. Ja üldsegi võiks tere öelda, kui mind nähakse, ja alles siis mitte teenindamist ette heita. Njah. Ja see kutivärk näikse teda veidi häirivat. Miks küll? Ei mina saa aru, mis temal küll viga on.
Taavi (jah, see on kolmas kord ja kindel surematu kuulsus) oleks ikka võinud õigel ajal alla tulla. Ega me Kristiinaga seal igavesti passida kavatsenud. Me ütlesime, et oleme veerand tunni pärast kohal ja kaua ei oota ning see, et ta läks tagasi üles minut varem, näitab, et ta tegi ilmselgelt vea. Ja taksoarve oleks ikka võinud kinni maksta. Hmm.
Ja Eero ja Paul ja Annes teenisid meile naabritädi hähvarduse politsei kutsuda. Ei tea, miks küll. Aga samas - kuidas on võimalik mitte kuulda kahelt poolt meie korterit tulevat nonstop tümpsu, aga ikkagi teisest koridori otsast meie jutu üle kurtma tulla, kusjuures lähemad naabrid ei tee märkamagi. Ja kui meie müra nii häirib, siis võiks ju need kaks ust, mis koridoris veel vahel on, kinni panna, mitte pärani lahti lükata. Nõme eit.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar